Tegevused 2019- 2020

MAAILMAKORISTUSPÄEV VIIMSI KOOLIS

Projektijuht: Kersti Ojassalu

MAAILMAKORISTAJAD: VIISMI KOOLI õpilased ( klassid).. arv..

KORISTUSPIIKOND: Viimsi vald : Haabneeme aleviku territoorium, lisaks Laidoneri park, Haabneeme rand, Klindialune terviserada, koostöös vallavalitsusega ka Muuli tee  https://kaart.delfi.ee/?bookmark=b85224d1581bcd15b3a6a58073a028a1

Lisaks Jõelähtme vald: Kostivere karstiala ja Jägala joa piirkond ( 5. klassid õppekäigu raames …..

KORISTUSPROTSESS

EESMÄRK:

  1. Selgitada ja õpetada märkama prügi enda ümber, prügi koht on prügikastis
  2. Õpetada ja selgitada  prügi sorteerimise vajadust.
  3. Selgitada taaskasutuse  vajadust. Õpetada , kuidas  ise vähem prügi toota
  4. Süvendada meeskonnatöö ja koostöö tegemise oskust

Koristusaktsioon toimus 20. septembril ajavahemikus 12. 15- 14. 30. Kõikidele koristajatele esitati palve: võtta kodust kaasa vanad kilekotid ja kummikindad. Lisaks meisterdasid 7. ja 8. kasside õpilased kunsti õpetaja juhendamisel  vanadest ajalehtedest mikroprügi kogumise kotid. Algselt prognoosisime, et kokkukorjatud  prügi kogused pole väga suured ja saame mahutada oma kooli prügikastidesse ( keskendusime mikroprügile) . Kell 13. 30 selgus aga tõsiasi, et prügi kogused on suured ja kooli prügikastidesse kuidagi ei mahu. Kuna tegime koostööd Viimsi valla kommunaalosakonnaga, siis tellisime prügi kohese äraveo. Seetõttu  jäi osa prügi kahjuks sorteerimata ja ladustati lõplikult olmeprügina (kuna enamus korjatud prügist oli ka vettinud, must jne. ehk taaskasutamiseks mittesobiv. )  Hiljem saabunud oleme prügi ladustasime kooli prügikastidesse ja suuremad esemed ( autorehvid, televiisor, kärud jne) viime Viimsi Jäätmejaama.

Peale koristusaktsiooni suundusid õpilased klassiruumidesse, kus teostasid oma prügi analüüsi, arutlesid, mida nad õppisid ja mida saaks teha tegelikult prügist.  Protsess dokumenteeriti, kõige koledamad pildid ja prügianalüüs salvestati Drive kausta.

MIDA ÕPPISIME ( näiteid klasside analüüsidest):

  • Õppisime märkama prügi enda ümber ja mis seal salata, leiame ehk tulevikus selle paremini üles ka enda klassiruumist ( 4e)
  • Õppisime märkama varjatud prügi- see on prügi põõsaste ja puude all, see on mikroprügi- suitsukonid ka pudelikorgid parkimisplatsidel ( 7c)
  • Märkasime, et esmapilgul tundub Haabneeme puhas ja kaunis, aga prügi erinevate põõsaste all, haljasaladel ja nn. metsatukkades on üllatavalt palju
PRÜGI LIIK HINNANG KOGUSELE HUVITAVAMAD LEIUD PIIRKOND MIDA PEAKS TEGEMA
PAKENDID kilepakendid, plastpudelid ja plastkarbid-, papptopsid, kilepakendid, mahlajoogipakendid, krõpsupakid, kommipaberid, pakendite kileümbrised, kosmeetika, šampoonipudelid   Kogu koristuspiirkond, rohkem kaubanduskeskuste ümbrus ( põõsaste alused, kraavid) Viia pakendikonteinerisse
PANDIPAKEND Klaaspudelid, ja plastpudelid plekkpurgid Haabneeme rand, kaubanduskeskuste ümbrus Viia kaubanduskeskustesse või pakendikonteineritesse
PABER JA PAPP Paberitükid (väikesed ja keskmised)   Väikeseid tükke igal pool Paberi konteineriteesse
KlAAS klaasikillud    
OHTLIKUD JÄÄTMED Vana värvi purk, patareid   Viia jäätmejaama ( Viime Viimsi Jäätmejaama)
PLAST Plastkauss, plasttopsid   Viia jäätmejaama või olemjäätmetesse
BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED banaanikoored   Komposteerida, kui võimalus. Koguda spetsiaalsesse biolagunevate jäätmete konteinerisse. Kortermajades, kus puudub spetsiaalne kogumiskonteiner läheb see olmejäätmetesse
SUURED JÄÄTMED 3 ostukäru,  3 autorehvi, televiisor, Kraav, metsaalad Jäätmejaam ( Viime Viimsi Jäätmejaama)
RIIDED JA JALANÕUD Aluspesu, , plätud, prillid, dressipluus, magamiskott Haabneeme rand Viia taaskasutusse, kui need on puhtad.
EHITUS_ ja REMONDIJÄÄTMED Metallist elemendid, euroaluste tükid Metsaalune Viia jäätmejaama ( Viime Viimsi Jäätmejaama)
OLMEJÄÄTMED      
       
MIKROPRÜGI Suitsukonid, pudelikorgid, pulgakommi pulgad, joogikõrred     Olmejäätmed
Muud Beebilutt, rehad,    

Kokkuvõte:

Prügi kogus: vallavalitsus transportis jäätmejaama 12  150 liitrist prügikotti, hiljem lisandus veel 3 150 liitrist prügikotti , lisaks suured esemed. Vaatamata sellele, et iga kauplus, SPA, Spordikeskus jne. koristab igapäevaselt oma territooriumi, olid prügi kogused oodatust suuremad. Leidsime kõike prügiliike.

Peamiseks prügiliigiks oli kilepakendid, plastpudelid ja plastkarbid-, papptopsid, kilepakendid, mahlajoogipakendid, krõpsupakid, kommipaberid, pakendite kileümbrised ehk nn. PAKEND . Oli ka sellist prügi, mida otstarbe alusel ei suuda määratleda ( rauast ja metallist poolikud esemed- ilmselt ehitusjäätmed). Leitud prügi liik sõltus suuresti koristuspiirkonnast: nii oli parkimisplatsidel rohkem mikroprügi, kraavides ja põõsaste all pakendeid, rannas lisaks rannahooajast jäänud esemeid.

Kuna korjatud prügi oli suuresti vettinud, ligunenud, must ja valdavalt sorteerimisel kõlbmatu, siis ladustati enamus prügist OLMEPRÜGINA ( va ohtlikud jäätmed, suure esemed, osa taarast).

NÄITEID ARUTELUDEST:

  1. KUIDAS LEITUD PRÜGI KESKKONNALE HALBA TEEB.

6c arutelu:  

Leitud prügi võib ohustada loomi. Linnud või loomad võivad prügi alla neelata ning see võib nende tervist ohustada. Samuti teeb see loomadele ja lindudele elamiskeskkonna kõlbmatuks.Leitud prügi ei lagune, seega kuhjub teda keskkonda aina rohkem ning lõpuks saastab see keskkonda. Liialt saastunud keskkond võib mõjutada nii inimeste kui loomade elu. Inimeste toit võib prügist saastuda, saastunud toitu süües jäävad inimesed haigeks. Sama lugu loomadega. Samuti ei ole enam ilusat puhast keskkonda elamiseks.

Prügi võib ka merre sattuda ning sealseid loomi mõjutada. 

Prügi võib häirida ka taimede kasvu.

6d arutelu:

 Leitud prügi võib ohustada loomi, eriti plastikust prügi. Linnud või loomad võivad prügi alla neelata ningsee võib nende tervist ohustada. Inimesed on alates viiekümnendatest aastatest, mil algas masstootmine,tekitanud 8,3 miljardit tonni (umbes 1400 Giza püramiiditäit) plastikut. Suurem osa sellest, täpsemalt 6,3miljardit tonni lõpetab prügina, Seda võib võrrelda ka sellega, kui iga selline veoautotäis plastikprügi

visataks ookeani iga minuti tagant. Kui midagi ette ei võeta, siis aastaks 2030 suureneb ookeani visatav prügi kogus kahe veoautotäieni ja aastaks 2050 juba nelja autotäieni minutis, sellest jõuab taaskasutusse vaid üheksa protsenti, kuid plastikust saab ümber töödeldes valmistada nii ehteid kui ka riideid.

Plastpraht kipub kogunema ookeanikeeristesse. Näiteks Vaikse ookeani põhjaosa keeris on moodustanudprügisaare, mis on ligikaudu kolm korda suurem kui Prantsusmaa.

MILLISEST PRÜGIST SAAKS TOOTA MIDAGI UUT? MIDA?

  • Plastikust, klaasist, metallist ja kilest saaks toota midagi uut. Plastikust saab ümber töödeldes valmistada nii ehteid kui ka riideid.

Klaaspudeleid saame ümber töödelda ja uusi pudeleid või klaasist nõusid valmistada. Metalli saame üles sulatada ja uuesti metallist ehitisi, autosid, postkaste vms toota.:

  • Plastik pudelitest saaks toota uusi pudeleid, meisterdada midagi põnevat ; plastikut  ümber töödelda – riided, kotid, kilest – uued riided

OSALEME KORISTUSPÄEVAL

Eestis pööratakse  tänavu tähelepanu eelkõige väikesele ja nähtamatule prügile, mis tegelikult igal pool meie ümber salakavalalt laotub.

Kui vaatame hoolikalt ringi, leiame prügi mitte ainult loodusest, vaid kõikjalt meie radadelt. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud – kõik need asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid mis ometi on märkamatult jõudnud mänguväljakule, põõsa alla, koduteele ja ukse kõrvale. Ka see on prügi, mis on vahest sama ohtlik kui suur prügi metsa all. Väikeprügi on enamasti see, mida koristamise käigus tavaliselt  kokku ei korjata – ometi on just see prügi loomadele ja lindudele kõige ohtlikum.

20. septembril osaleb koristuspäeval ca 300 Viimsi kooli õpilast ja õpetajat. Meie kooli eeskujul korraldab koduõppel olev 3.A klassi õpilane Greta Madeleine Gnannt  koos emaga koristupäeva ka Val Guermantes’i Koolis, kus osaleb 95 õpilast ja 13 õpetajat ja lapsevanemat.

Tore, kui ideed levivad!

Advertisements